Probleem ja meetodid
ELU projekti sisendiks on Andres Jõesaare, Andres Kõnno, Barbi Pilvre ja Külli-Riin Tigassoni loodud Moodle'i kursus “Meediapädevus, tark meediakasutus ja võitlus infokorratuse vastu”, mille loomisele ning mitmekesisemaks ja näideterohkeks muutmisele on kaasa aidanud ka Anvar Samost, Ilmar Raag, Marju Himma-Kadakas, Rein Lang ja paljud teised oma valdkonna spetsialistid. Tegemist on e-õppe kursusega, kus üliõpilane omandab iseseisvalt Moodle'isse paigutatud info, lahendab ja esitab iseseisvad ülesanded ning töö käigus tekkinud võimalike probleemide üle arutletakse foorumis. E-kursuse maht on 6 EAP-d ning see on suunatud eeskätt Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi esimese kursuse üliõpilastele. Moodle'i kursus sisaldab järgmisi teemasid: ajakirjandus ja ühiskond, auditooriumid, sotsiaalmeedia, meediamajandus, meediaorganisatsiooni mõju sinule, uudis ja teised ajakirjanduslikud žanrid, meediakriitika, infokorratus: väärinfo, desinformatsioon ja kuriinfo, võitlus infokorratusega ning desinformatsiooni ja väärinfo tuvastamise tööriistad ja meetodid. Kursusematerjalidena on kasutatud nii arvamusartikleid, teadusuuringuid, raamatuid, skeeme, videoid kui ka filme. Projektiga sooviti lahendada probleemi, et kursus “Meediapädevus, tark meediakasutus ja võitlus infokorratuse vastu” ei sisalda piisaval digitaalseid kaasahaaravaid õppevahendeid.
ELU projekti raames lugesid moodustunud meeskonnad juba loodud materjale, ning pakkusid välja võimalusi uudsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks e-õppes. Rühmad said valida, kas täiendavad interaktiivsete vahenditega e-kursuse üht kindlat peatükki, loovad uusi materjale erinevate teemade alla või leiavad mõne muu viisi noorte meediapädevuse tõstmiseks, mis sellegipoolest seostuks juba loodud e-kursusega.
Esimene rühm valis e-õpivahendiks E-koolikotti õppematerjalide loomise ning viis gümnaasiumi õpilaste seas läbi uuringu, et kaardistada õpilaste meediapädevuse olukord täna ja vajadus selle täiendamiseks.
Uuring viidi läbi Google Forms keskkonnas ning vastajateks olid erinevate gümnaasiumite õpilased, keda kokku oli 80. VAATA PEATÜKK "UURING" |
Teine rühm valis e-õpivahenditeks interaktiivsete videote, ülesannete ja podcast`i loomise. Õppevideote kasutamine kursusematerjalide hulgas on positiivse mõjuga, sest nad suurendavad õppijate aktiivsust ja kaasatust (Krämer & Böhrs, 2017).
Krämer ja Böhrs (2017) on kokku pannud seletavat tüüpi video põhiomadused, millest üks on pikkus: uuringud näitavad, et õppevideo optimaalne pikkus jääb vahemikku 1-4 minutit, lisaks on oluline ka hästi kirjutatud selge ülesehitusega stsenaarium. Projekti käigus loodud õppevideote pikkus on kuni 3 minutit, mis aitab hoida vaataja tähelepanu ega tekita lootusetust materjali mahu osas. Iga video planeerimist alustati artikli või raamatu põhjal struktureeritud stsenaariumi kirjutamisega, mis sisaldas video sisu, kaadrite või slaidide vahetusi ning interaktiivsete ülesannete kirjeldusi. Ryani ja Deci (2016) uurimuses on õpilaste autonoomia toetamiseks välja toodud suurema valikuvabaduse andmine. Antud projekti käigus loodi videoid kohustusliku lugemise alla käivate artiklite põhjal, mis annab õpilasele valiku otsustada, millisel viisil ta allikale läheneda soovib: artiklit lugedes või videot vaadates. |
Kolmas rühm valis õpivahendiks H5P hargnemisstsenaariumi, mis võimaldab autoritel esitada õppijatele erinevat interaktiivset sisu ja valikuid. Õppijate tehtud valikud määravad järgmise sisu, mida nad näevad.
Õpimäng sisaldab uudist, selgitavaid tekste, meeldetuletavaid alapeatükke ning valik-vastustega küsimusi. Kohe peale vastamist saadav tagasiside annab üliõpilasele märku, kas ta on teema omandanud või peab end veel täiendama. Mänguline lähenemine teoreetilisele materjalile, kus info on seotud uudisega, aitab õpitava väärtust näha elulises kontekstis. |